ÜKSILDUS / LONELINESS

@Peaasi.ee

                                                                                                                                           

Inimene sünnib suhetest ja suhtesse. Oluline osa aju funktsioonidest on suunatud suhete loomisele ja nende mõtestamisele. Väike inimene vajab ellujäämiseks toitu, sooja ja turvalist keskkonda. Enne kõike vajab ta nende baasvajaduste rahuldamiseks teist inimest, kellega ühenduses olla. Muidu ei tule ei toitu ega (emotsionaalset) soojust. Vajadus kontaktis olla ei kao ka hilisemas eas. Sellest annab märku üksildusetunne. Üksildus võib olla tajutav valuaistinguna. Valu on selge signaal. On vaja reageerida, kellegagi kokku saada. Eraldatus võib olla ohtlik. Eluohtlik. 

Üksildust võib olla mitut sorti. Emotsionaalne üksildus, mille puhul on puudu kuuluvustundest, mõistmisest. Sõltumata sellest, kas inimesel on paarisuhe või veedab aega aktiivse seltsieluga. Sotsiaalse üksilduse puhul ei ole inimesel piisavalt kontakte ja suhteid teistega, ta on inimeste seast välja jäänud. Üksindus on üks hoopis teise varjundiga tunne. See võib olla nauditav või suisa igatsetud kingitus. Üksinda olles leiab osa inimestest kergemini kätte oma loovuse, rahu, enesekindluse. Üksindus on valik. Üksildusel ei ole ole rohkem eeliseid, kui selle tunde funktsioon – panna teistega ühendust otsima. Aeg-ajalt võib igaüks end üksilasena tunda. Sagedamini tuleb seda ette noores eas või väärikas vanuses. Mõnikord võib see olla seotud ajutise tajuga, et suhete sügavus või sagedus on liiga madal. Mõne elulise olukorraga, nagu koolivahetus, partneri kaotus või pühadeaeg. 

Üksildust seostatakse mitmete füüsilise ja vaimse tervise riskidega, sealhulgas suitsiidsusega. Eestis sureb igal aastal ligikaudu 200 inimest suitsiidi tõttu. Igast suitsiidisurmast saab mõjutatud kuni 135 inimest. Ikka ja alati suhted, teistega suhestumine. Eesti inimestest võib praegusel hetkel ennast üksildasena tunda iga kuues inimene. Iga kolmas on teistega ühenduses harva. Kes need inimesed on? Kes nad Sulle on?

Üle maailma avastatakse, et inimesed tunnevad üha enam üksildust. Kas põhjuseks on töötamise ja materiaalsete väärtuste esiletoomine suhete heaolu arvelt? Linnastumine? Sotsiaalmeedia kasutamine, mis soodustab suhetes kvantiteeti, aga mitte kvaliteeti? Üksilduse põhjuseid saab uurida teaduse, loomingulisuse, iseenda ja teiste sisse piilumise kaudu. Kui suureks peab valu minema, et selle osas midagi ette võtame?

Mida üksilduse suhtes teha saab? Võimalusi on. Sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste väärtustamine ning õppimine nii lapsena kui ka hilisemas eas. Elukeskkonna planeerimine selliselt, et oleks koosolemiseks avatud ruumi. Vabatahtliku ja kogukonnas tegutsemise ressursside võimendamine, mis sobiks hästi ka neile, kes üksildust kogevad. Aja võtmine selleks, et mõelda, kas mina midagi enda või teiste üksilduse leevenduseks teha saan. Helistamine, kirjutamine, kokku saamine ja ühine tegutsemine, küsimine, rääkimine, kuulamine…

***

Peaasi.ee ÜKSILDUSEST

Peaasi.ee VAIMSE TERVISE KOHVIK



A person is born from relationships and into relationships. An important part of the brain's functions is aimed at creating relationships and making sense of them. A small person needs food, warmth and a safe environment to survive. Above all, one needs another person to connect with to satisfy these basic needs. Otherwise, neither food or (emotional) warmth will come. The need to be in contact does not disappear even in later life. This is indicated by a feeling of loneliness. Loneliness can be perceived as a pain sensation. Pain is a clear signal. It is necessary to react, to meet someone. Isolation can be dangerous. Life threatening. 

There can be many types of loneliness. Emotional loneliness, in which there is a lack of belonging, understanding. Regardless of whether a person is in a relationship or spends time with an active social life. In the case of social loneliness, a person does not have enough contacts and relationships with others, he is excluded from people. Loneliness is a feeling with a completely different shade. It can be an enjoyable or a long-awaited gift. Some people find their creativity, peace, and self-confidence more easily while being alone. Loneliness is a choice. 

Loneliness has no more merit than the function of this feeling - to make you seek contact with others. Everyone can feel lonely from time to time. More often it occurs at a young age or at a dignified age. Sometimes it can be related to a temporary perception that the depth or frequency of relationships is too low. With some life situations, such as changing schools, losing a partner or the holidays. 

Loneliness is associated with a number of physical and mental health risks, including suicide. In Estonia, approximately 200 people die each year due to suicide. Each suicide death affects up to 135 people. Time and again relationships, interacting with others.

At the moment, every sixth person in Estonia may feel lonely. One in three is rarely in contact with others. Who are these people? Who are they to you?

All over the world, it is discovered that people are feeling more and more lonely. Is the reason for emphasizing work and material values at the expense of the well-being of relationships? Urbanization? Social media use that promotes quantity but not quality in relationships? The causes of loneliness can be explored through science, creativity, taking a look within ourselves and others. How great does the pain have to become for us to do something about it? 

What can be done about loneliness? There are possibilities. Valuing and learning social and emotional skills both as a child and later in life. Planning the living environment in such a way that there is enough space for being together. Leveraging volunteering and community engagement resources that would also work well for those experiencing loneliness. Taking time to think if there is anything I can do to alleviate loneliness for myself or others. Calling, writing, meeting and acting together, asking, talking, listening...



 

Vaimse tervise ja hingehoiu tugiliin Eestis/

Mental health and care helpline in Estonia: 

116 123