MILLINE MASK TÄNA JA KAS SELLEGA ON MUGAV?
Tekst: Erika Tuulik
Olen lausa oodanud seda hetke, et kirjutada maskidest meie elus ja seda jätkuvalt "inimesena tänavalt" mitte kui psühholoog, sest seda ma pole – selleks on vaimse tervise spetsialistid. Tõsi küll pitkin teksti mõtteid oma õpingutest ülikoolis terapeutilise fotograafia valdkonnas - pisut referentsi lisaks annab loodetavasti lisaväärtuse personaalsele "heietusele":).
Eelkõige palun võtta järgnevat teksti muhedalt, kui minu isiklikku mõttekäiku.
***
Üheks inspireerivaks allikaks kirjutada maskidest andis Margus Metsaääre fotolugu, mida saate uudistada allpool olevas pildigaleriis ja mis ajendas ka ruumiinstallatsiooniks aasta tagasi Pärnu Linnagaleriis. Mul on ülimalt hea meel, et Margus just sellise väljundi üksildusele andis.
Mask on väga kõnekas metafoor ja puudutab meid kõiki. Nii nagu üksildust on nii positiivset, kui ka vähem meeldivat – nii ilmselt ka maskidega ning nende kandmisega.
***
Sotsiaalsete indiviididena on maskid tahtmatult osa meie elust. Täidame igapäevaselt erinevaid rolle - olles lapsevanem, kolleeg, trennikaaslane, kodanik toidupoe kassa järjekorras jne. Igati loomulik, et me ei suhtle töökaaslastega samal lainel, mis kodus oma pereliikmetega ja vastupidi:). Me käitumegi erinevalt - vastavalt rollile.
Mis on maski-teemal seos üksildusega?
Siin tuleb vastamisega kohe appi minu üks suuri lemmikuid Donald Winnicott – (1896-1971) -Inglise lastearst-psühhoanalüütik, kes tegeles eelkõige lastega ja tõi käibele sellise väljendi nagu "true and false self", 1960 (lihtsa tõlkena: tõeline ja vale mina). Mõlemad "minad" head, kui nad õiges marinaadis ja doseeringus on. Ehk siis see "false" - "vale" mina polegi tegelikult vale:). Kõlab keeruliselt?!?
Lisan siia ka lingi videoga, mis on küll inglise keeles, aga annab lühidalt hea ülevaate:
https://www.youtube.com/watch?v=A02Ucd6monY
Eelneva video põhjal, mis kajastab D. Winnicott'i teooriat - see "päris" mina hakkab arenema ja väljundit otsima juba lapsepõlves. Kui me saame end oma elukaare alguses tunda end iseendana ja mitte allasurutuna, et oma identiteeti avastada, siis on ju kõik hästi. Paraku ei pruugi alati nii hästi minna. Videos käis läbi tore mõte - kui "true self" on nö. paigas, siis saab "false self" produktiivselt toimida.
Millal "suusad risti" lähevad?
Millest see üksildus tekib? Millal mask koormavaks muutub?
Koheselt meenub aastatagune online vestlus kaaslastega ülikoolist, kus osales värvikas rahvusvaheline seltskond – kõik erinevatest keskkondadest, aga mõtted seejuures paljus samad.
Jõudsime pikas keskustelus mõtteni, et seni kuni tunneme hästi oma "päris" minaga on kõik korras, probleemid tekkivad siis, kui "vale" mina on võtnud ülekaalu, mis oluliselt distanseerub sellest "päris" minast – harmoonia puudub, side iseendaga on katkenud või teel selle poole või seda pole olnudki.
Selle mõttega suudan isiklikult suhestuda, sest aastaid tagasi seisin selle metafoorse peegli ees (üks põhjustest miks mulle ka Marguse pilt väga sümpatiseerib - peegel). Tunnistades iseendale, et mulle ei meeldi see inimene, kes peeglist vastu vaatab. Mulle ei meeldinud temaga koos olla ja veel vähem seda inimest armastada või austada. Kõlab liiga isiklikult?!? Jah, aga see on ka parim näide, mida tuua saan - absoluutne vastuolu iseendaga, mis ei tekkinud üleöö.
Tänasel päeval saan lubada endale seda "luksust", et sellest vabalt ja häbenemata rääkida. Peegli ees tõdemus oli pika teekonna algus. Sain lõpuks aru, kus peitub minu üksilduse allikas – need minu jaoks sobimatud maskid. Lõpuks leidsin selle mis vaja - iseenda, "päris" mina! Siin ma olen!
Kui lugejate keskel on samastujaid, kes on selle "päris" mina otsingul või teekonnal, siis julgustan – see on põnev teekond ja tulemus väga vabastav kogemus! Ei pruugi olla lihtne teekond (kuidas kellelegi), aga kui selle "oma" üles leiate ja selja sirgu saate, siis ei suuda mitte keegi seda selgroogu painutada:).
***
Mina kannan maske edasi, aga need pole enam koormavad - need on meeldivad maskid, lämmatamata minu olemust.
Millise maski sina hommikul ette paned? Kas see on mugav ja sobitub sinuga? Kas see mask on häiriv? Kui on, siis miks ja mida selles osas ette võtta - võimalusi on;)?
Kel aegade algusest selle teemaga kõik väga hästi, siis pole muud, kui tunda positiivselt eestlaslikku kadedust ning õnnitleda - pikem saaga ja Kolgata tee on teie jaoks ära jäänud:).
MASKI VALIK ON SINU!
***
Tänud Margus Metsaäär selle inspireeriva väljundi eest!
Esmakordselt vituaalselt kogu fotoseeria,
mille käigus pildistatavad said ise kujundada oma maski.
FOTOSEERIA: Margus Metsaäär
Marko Toomast (Pärnu Linnagalerii) - installatsioon: Erika Tuulik