ARUTLEDES ÜKSILDUSEST

Tekst: Erika Tuulik

On vaikne puhkepäev. Vaadates kella, mille "seierid" näitavad 14:23, taban mõttelt, et kas tõesti?!? Aknast välja vaadates tundub nagu oleks laupäev kohe-kohe õhtusse jõudmas, aga samas tubli pool päeva veel ees. Üks võimalus selle pärastlõuna sisustamiseks on teiega koos veeta - pannes kirja mõned mõtted, mis on eelkõige kogunenud selle projekti füüsilise rännaku - 12 kuu jooksul. Tehes seda kui "inimene tänavalt", kel puudub igasugune erialane ettevalmistus vaimsest tervisest professionaalselt rääkimiseks. Õpin küll Robert Gordons'i Ülikoolis terapeutilist fotograafiat, mis on korralik segu sotsioloogiast, fotograafiast ja psühholoogiast, aga siiski...  palun võtta allolevat, kui kõrvalseisja märkmeid.

On olnud rõõm viibida "ÜKSILDUS ei küsi vanust" projekti raames Peaasi.ee aruteludel, mis on olnud äärmiselt vajalik ja oluline osa kogu projektist. Teen sügava kummarduse kõigile Peaasi.ee vaimse tervise koolitajatele - Elina, Dina, Terje, Julia ja loomulikult sellele toimekale, abivalmile seltskonnale kulisside taga, kes kõik need arutelud võimalikuks tegid ja materjalidega varustasid.

Lisaks suured tänud kõigile aruteludel osalejatele. Osalus, julgus, avatus - see kõik on osa koos märkamisest!

Jätan teadlikult statistika raporteerimata ja nimed mainimata - see pole hetkel oluline.

Küll aga tooks teieni mõned peegeldused, mis tekitasid mõtisklust ja taas võimalust nentida, kui eriliselt erinevad me oleme ja seda ka arutledes üksildusest. 

***

"Mulle nii meeldib üksinda olla ja üksildust pole olemas".

See on tore lause, mida saab võtta kui viljakat kasvulava. Meil on veel arenguruumi, et luua selgust füüsilise üksinduse ja emotsionaalse üksilduse vahel. Näiteks - võttes lahti google translatori leiame inglise keeles vastused: üksindus- solitude, üksildus - loneliness. Üks täht vahel võib tekitada palju küsimusi, andes erinevad tähendused.

Suurepärase ja põhjaliku ülevaate üksildusest annab Peaasi.ee lehel leitav info:

https://peaasi.ee/uksildusest-mida-see-tahendab-ja-kuidas-sellega-paremini-toime-tulla/

***

"Ma ei ole kunagi tundnud üksildust."

Sellest mõttest koorus tore vestlus, mille käigus jõudsime mõtteni, et ilmselt on see positiivne üksildus mida tuntakse, aga oskamata sellele tundele varasemalt nimetust anda. Seda positiivset üksildust oleme me ilmselt kõik tundnud ja aruteludelt on välja koorunud ka näide, kuidas noored emad lausa vajavad seda positiivset üksildust - olles üksinda.

Seega üksildus on tunne nagu iga teinegi - suurepäraselt positiivsest kuni selle tunde vähem võluva pooleni:).

***

"Kuidas märgata teismelise üksildust?" 

Pean tõdema, et seda teemat oli keeruline lahata, sest see on peatükk omaette, vajades omaette professionaalset lähenemist ja märksa-märksa rohkem aega, kui võimaldas 1 tund arutelu. Esimesed sammud, mida saab igaüks meist teha on märgata ja kuulata. Kuulata - võttes selleks aja ja olla kohal, seda mitte ainult füüsiliselt. Kui vaja siis jätke see supi keetmine pooleli ja olge olemas.

Soovitan piiluda Peaasi.ee lehele, mis on suunatud just noorte nõustamisele:

https://peaasi.ee/peahea-noustamine/

***

"Süütunne tekitab üksildust." 

Ma ei tea kuidas teiega, aga minus tekitas see mõte päris intensiivse sisemise dialoogi. Kaasates märksõnad - häbi, iseendale andestamine, jne. See dialoog minu sees on jätkusuutlik, aga jätan selle mõtte teile "seedimiseks". 

Antud teemaga haakuva fotoloo leiate ka fotogaleriist - otsige üles!

*** 

"Üksildus tekitab üksildust." 

Mõttekäik sellest, kuidas üksildusest rääkimine on justkui "tabu" teema, millega kaasneb hirm saada negatiivseid hinnanguid/häbimärgistamist : "oled nõrk", "mine psühhiaatri juurde", "sul pole peas kõik korras", "tegelikult on sul ju kõik hästi", "mees peab olema tugev"... Sellest tulenevalt jätab üksildust tundev inimene murest rääkimata, jäädes selle tundega emotsionaalsesse üksildusse, mille tulemuseks võib olla ka enda sotsiaalne isoleerimine (lisaks emotsionaalsele üksildusele kaasneb ka sotsiaalne üksildus). Suletud ring?!?

***

Vaadates tagasi nendele vestlustele, siis tundub, et erinevad olukorrad/sündmused elus võivad viia üksilduse tundeni - eelnevalt mainitud süütunne, lein, seksuaalne orientatsioon, teisest rahvusest olemine, töökollektiivis edutamine, haigused jne. Foonina peegeldumas ikka ja jälle see kuuluvustunde puudumine - oma tundega üksi jäämine ja ühiskonna poolt mitte just eriti tolerantne keskkond ka sellest rääkimiseks. Samas ei saa mugavalt vibutada sõrmega ühiskonna poole, sest meie kui indiviidid selle ühiskonna ju loomegi. Esimesed sammud algavad meist endist!

***

Õnneks on olemas ka vaimse tervise spetsialistid, kes on olemas, et kuulata ja seda hinnanguid andmata. Seda kõike oleks ju hea teha ka "oma" inimestega - kuulata ja olla kuulatud. Märgata ja olla märgatud:)!

***

Nüüd oleks igati sobiv hetk lõpetamiseks, et kirjutada teile juba peagi milliseid toredaid mõtteid jagasime eelmise aasta jõulude eel. 

PS. Kõik peegeldused on tänuga oodatud - yksildusyksildus@gmail.com

MÄRKAME JA HOOLIME KOOS!

Foto: Erika Tuulik

Pildil: 

Elina Kivinukk - Peaasi.ee, vaimse tervise koolitaja

(foto Hopneri maja ürituselt, 2023)